"Aïcha"
Bonjour!
Prantsusmaa ja Strasbourg võitsid minu südame.
See kõik oli seal kuidagi nii õige.
Esimesel päeval oli siis Euroscola päev ja näha neid sadu noori üle Euroopa, kelledest paljud on aktivistid (targad, avatud, teavad, mida tahavad, julgevad oma arvamust välja öelda ja tahavad olla tähelepanu keskpunktis), oli päris põnev. Loomulikult olid seal ka Mr. Perfect, Maailma Kuningas ja Maailma Peaminister. Aga see ei tähenda, et Jaanus Lihtsalt Maailma kõige parem ei oleks ju.
Õhtul aga käisime linnaga tutvumas. Pühapäeva õhtu oli seal üpris rahulik ja vaikne, aga mulje jäi väga hea. Uhke katedraal taevasse kõrgumas, tähed ja kuu taustaks - jah, see oli ilus. Vahva oli vaadata valgustatud akendest, millised näevad välja kohalike kodud ja ise mõelda, kui vinge oleks elada mõnes nendest vapustava vaatega katusekorteritest.
Esmaspäev oli täielikult linnaga tutvumiseks. Ilmaga vedas meil tohutult - päike paistis ja jope oli sellel päeval küll kõige ebavajalikum riietusese. Strasbourgis oli tõeline kevad - rohi oli roheline, nartsissid ja igasugused uhked puud õitsesid, ilus oli. Ja see linn oli üleüldiselt ilus - puhas ja korralik. Meie sõitsime peamiselt trammiga, mida ausalt öeldes ei tahaks Tallinna omaga üldse võrreldagi. Vahe on ikka päris suur. Väga palju kohalikke liikus aga hoopis rattaga. Kui esimesel ööl kohale jõudsime olid kõik tänavaääred lukustatud rattaid täis ja päeval oli rattureid kõikjal.
Peamised tegevused sel päeval olid vanalinnas jalutamine, laevasõit jõel, ronimine mööda keerdtreppi 66m kõrgusele katedraali vaateplatvormile (vaade oli võrratu ja väsitavat ülesminekut kindlasti väärt), poodides käimine ja ilusa ilma nautimine.
Jah, mul oli väga kahju teisipäeva hommikul tagasi koju sõitma hakata. Seal oli nii tore, Prantsusmaa pisik on mind vallutanud. Olgugi, et nägin vaid väga väikest osa kirdes, tekitas see kindlasti veel enam huvi ülejäänud riigi nägemiseks.
Seega,
Au Revoir, France,
I'll be back!