"Welcome To Estonia"

Nii meeletult palju on viimase nädalaga toimunud, et sellest rääkimine/kirjutamine võtaks tõesti liiga palju aega ja nagunii ma räägin oma Ungari reisist 24/7 kõigile. Aga ma ei saa sinna midagi teha, et see kõik nii uskumatult hea oli! Vahetevahel tekkis tõepoolest selline tunne, et see kõik lihtsalt ei ole võimalik - nagu uni. Budapest on üks kaunemaid linnu, kus ma kunagi viibinud olen. Ja kogu see seltskond - lihtsalt parimatest parim! See sõit jääb tõepoolest väga positiivselt meelde. Aitähh kõigile, kes selle reisi nii fantastiliseks tegid!

Täna oli siis gümnaasiumi lõpuaktus. Kõne läks vist enamvähem korralikult. Kuid kui päris ausalt öelda, siis tekitas see üritus minus üpris kurva tunde. Nii palju väga kalleid inimesi lõpetasid täna, hoolimata sellest, et mul nende edu üle jällegi hea meel oli. Ei kujuta ettegi, et ma ise pean seal samas aasta pärast olema.
Nagu Taisigagi täna arutasime, et võiks teha kiirkorras Kärdla Ülikooli. Ei taha tegelikult siit ära minna.

Miks peavad kõik tunded nii keerulised ja muutuvad olema? Just siis, kui jälle leppisin, läks kõik jälle vana rada edasi. Kui palju võivad küll pisiasjad mõtlemist ja veel enam südametunnet muuta.

Eva sünnipäeva tähistasime ka tagantjärgi ära. Tore oli - teinekordki eksole!

Suvi on igaljuhul "pauguga" alanud.

Elu on elamist väärt!