"Shiny Happy People"

Just sellel hetkel, kui ma juba rahulolevalt naeratades endale sisendan, et näed, ei olegi ju nii keeruline, varisevad kõik minu õhulossid taas kokku. Huvitav, mis oleks küll keemiline nimetus õhulossile - O2 kuubis?
Aga tegelikult on olukord jube kahtlane. Ma ju tegelikult ei taha leppida mingi "jess-sain-läbi-tulemusega", aga millekski muuks olen ma vist juba lootusetult hiljaks jäänud. 37 tundi eksamini on kohe kindlasti liiga vähe. Seda enam, et ma ligi kahekümnel neist kavatsen magada.
See ei tekita minus küll mingeid halbu tundeid või midagi sellist. Aga siiski ainus asi, mis mulle ei meeldi on see, et ma tean, et ma oleks võimeline enamaks.
Aga oleksid ei kehti! Ma tean seda juba liigagi hästi, et kõik läheb ikkagi nii nagu läheb. Mingi saatus või midagi!?
Tegelikult on kõik OK!
Keemia lihtsalt mõjub natuke kummaliselt (hoiatuseks, kui te minuga juhuslikult lähipäevadel peaksite kokku puutuma). Samas oma tuju ma ka sellel pisiasjal rikkuda ei lase. Sest kõik muu hea on lihtsalt nii palju võimsam!

Ja võibolla olengi naiivne, mis siis?