"Välismaa"

Ja siis sa ootad ja ootad ning mõnikord on ootamine õigustatud - päris palju saab oodates enda jaoks selgemaks. Kas need on märgid või mitte. Ning kuigi sellest, mida sa nii väga tahtnud oled, on tegelikult veel üks päris märgatav osa puudu, siis oled sa ikkagi rahul, sest aasta tagasi ei olnud sul sedagi, mis praegu.

Ning siis, kui hommikul ärkad päikesega, tunned, et võid naerda ja naeratada kohe täiesti siiralt. Sa ei väsi ja ei tüdine vaid naudid elu, väikeseid pisiasju. Sest kõik on hästi. Sa tunned end suurepäraselt just nende inimeste seltskonnas, nende jutuajamistega ning oled nii rahul, et nad olemas on.
Ja muudkui naeratad ja naeratad ning lihtsalt näed kõiges parimat.

(Ja isegi siis, kui see üks osa on ju tegelikult ikkagi puudu.)