"Unelaul"

Täiesti kohutav hommik oli. Kõik asjad ununesid ära ja ajast jäi puudu ja üldse tobe rahmeldamine ning segadus oli, nüüd on kohe palju parem olla.

Täna, üle pika aja Olaviga rääkides, sain aru, et ma tõesti ei mäleta, millal mul viimati oleks igav olnud. Kogu aeg on nii palju teha. Aega on pigem puudu kui üle. Tegevusetuse üle kurta ei saa ja see on tegelikult positiivne. Praegugi liigub mõttes nii palju asju, mida tegema peaks, mida teha võiks, mida teha tahaks. Mõnikord liigagi palju - pooldumisoskust pole veel kahjuks omandanud.
Nüüd aga peaksin, võiksin ja tahaksin magada.

Meelelahutuseks vaatasin täna oma toa aknast ilutulestikku ja poest ostsin ühe ilusa kuldse kellukese.