"Asikatali"

Olen iseendaga küllaltki rahul. Matemaatika eksam läks (ma loodan) normaalselt. Nüüd tuleb vaid päris tükk aega tulemusi oodata.
Täna trennist kodu poole jalutades mõtlesin jälle selle peale, kui kiiresti aeg ikkagi liigub. Alles olid teed libedad ja lumised. Nüüd aga läheb rohi iga päevaga järjest rohelisemaks. Teate, et mind isegi ei häiri see, et kõik kogu aeg midagi põletavad. See suits ja lõkete lõhn on lihtsalt üks osa Kärdla kevadest.
Koolis on ka vahelduseks päris hea (suhteliselt pinge)vabalt ja rahulikult käia. Ma tean küll, et need käimised jäävad viimasteks ja on muidugi kahju, et enam kõiki toredaid inimesi nii tihti ei näe. Aga 12 aastat on pikk aeg ja ehk ongi juba aeg muutusteks. Elus tuleb ju edasi minna. Kuigi lihtsalt ei jõua kohale, et finiš juba paistab.
Olen jätkuvalt suurepärases meeleolus. Vastupidisteks emotsioonideks pole põhjust. Eilne õhtu oli ka naljakas nagu meie parima seltskonnaga ikka. Midagi veel paremat on raske soovidagi. Ma tunnen, et see kõik (olevik) nii väga sobib mulle ja kõik on nii hea. See tunne on minu jaoks eriline ja oluline!