"Wind's Nocturne"

Ma ei saa sinna midagi teha.. Sinu õnnelikkust rikkuda - see oleks vist kõige kohutavam kuritegu üldse - ma ju tahan, et oleksid õnnelik.. valmis selle nimel vaikima..
Lõpuks ma vist mõistan.. kõik on hoopis teistmoodi, kui ma arvasin. Kõik ei seisne ju MINUS, kuiväga ma seda ka ei tahaks. On ka teised. Sama olulised ja teatud hetkedel olulisemadki veel - nagu näiteks praegu. Ja tegelikult sellest täiesti piisab. Olin isekas, mina ja maailm. Kuid mul ei olnud õigus. Vähemalt HETKEL suudan seda endale tunnistada - kui kauaks - nädalaks? tunniks?
Kas nüüd olen jõudnuki selle TÕENI?
Või on see vaid vahepeatus. Võimalik, et liigun hoopis vales suunas, kuid praegu tundub see õige.
Õnnelik, sest Sina ju oled?