"Finally Friday?"
Kauaoodatud??? reede õhtu on lõpuks kätte jõudnud. Aga mingil kummalisel põhjusel ei suuda ma endas avastada vähimatki ülemäärast rõõmutunnet ega elevust. Hakkan vist muutuma tundetuks ja see ei kõla minu jaoks just eriti positiivselt ega soovitult. Ja tegelikult tuleb millegipärast meelde täpselt aastatagune reede õhtu... mitte nagu kõige lahedam või nii...
Kuid siiski loomulikult ei leia ma ka mingit kurbusetunnet, mingil hetkel - nii enne viimast tundi tuli selline kummaliselt naljakas tunne.
Kuid siiski ootasin vist midagi enamat. Nii ongi alati, kui ma midagi tõeliselt tõeliselt ootan - siis 49.5% juhtudest jääb asi ära 49.5% on tegu täieliku pettumusega ja see väikene 1% on ehk midagi erilist. Samas need erilisused juhtuvad siis kui ma neid kõige vähem ootan. Tundub, et mõttekam oleks vist mitte midagi oodata loota - üllatuse tõenäosus on märkimisväärselt suurem:S
Jah eks ma siis istun edasi ja teen näo nagu ma üldse ei ootaks telefonikõnet või pikka kirja "kelleltki" - noo ükskõik ju kellelt
It doesn't even matter anymore - pathetic isn't it?
Kuid siiski loomulikult ei leia ma ka mingit kurbusetunnet, mingil hetkel - nii enne viimast tundi tuli selline kummaliselt naljakas tunne.
Kuid siiski ootasin vist midagi enamat. Nii ongi alati, kui ma midagi tõeliselt tõeliselt ootan - siis 49.5% juhtudest jääb asi ära 49.5% on tegu täieliku pettumusega ja see väikene 1% on ehk midagi erilist. Samas need erilisused juhtuvad siis kui ma neid kõige vähem ootan. Tundub, et mõttekam oleks vist mitte midagi oodata loota - üllatuse tõenäosus on märkimisväärselt suurem:S
Jah eks ma siis istun edasi ja teen näo nagu ma üldse ei ootaks telefonikõnet või pikka kirja "kelleltki" - noo ükskõik ju kellelt
It doesn't even matter anymore - pathetic isn't it?
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home